Käitumisteadus koeratreeningus
Postitus 4 / 4
- Käitumisteadus koeratreeningus: Kuidas koerad tegelikult õpivad?
- Klassikaline tingimine: Kuidas koerad seoseid õpivad?
- Operantne tingimine: Miks mõni käitumine kordub ja teine kaob?
- Instinkt ja evolutsioon: Kuidas bioloogia mõjutab koera käitumist?
Instinkt ja evolutsioon: Kuidas bioloogia mõjutab koera käitumist?
Pavlov ja Skinner selgitavad, kuidas õppimine töötab. Etoloogia ja evolutsiooniline vaade selgitavad, miks koer üldse teatud asju nii kergesti teeb. Mõned käitumised on bioloogiliselt “valmis” – need vajavad vähem õppimist, sest need on liigile ajalooliselt kasulikud olnud.
Etoloogia: käitumine ei ole juhuslik
Etoloogia uurib loomade loomulikku käitumist ja selle funktsiooni. Tinbergen pakkus klassikalise raami: käitumist ei saa mõista ühe nurga alt, vaid tuleb küsida nelja asja – mis selle käivitab, kuidas see areneb, mis on selle funktsioon ja kuidas see evolutsioonis kujunes.
(Tinbergen, 1963)
Koera puhul tähendab see näiteks: jahtimine, jälitamine, haaramine, karjatamine, territooriumi kontroll, sotsiaalne distants ja kehakeel ei ole “treeninguvead”. Need on osalt bioloogilised mustrid, millele treening peab andma raami: kus, millal ja kui palju.
Miks vältimine ja “ohusignaalid” on nii võimsad?
Evolutsiooniline psühholoogia rõhutab, et närvisüsteem on kujunenud ellujäämiseks. Organismid õpivad ohtu ja ebameeldivust sageli kiiremini kui neutraalsust – sest hind eksimusele on olnud ajalooliselt suur. Sellepärast võivad ebameeldivad kogemused või ohusignaalid tekitada tugevaid, kiiresti kinnistuvaid seoseid.
(Tooby & Cosmides, 1992)
Treeningus tähendab see kahte väga praktilist järeldust:
- Kui koer on erutunud seisundis, siis “õpetamine” ei tööta sama hästi – esmalt tuleb muuta seisundit ja keskkonda.
- Kui avaldad survet oodates, et ta mingil viisil käituks või korrigeerid läbi ebamugavuse halbu käitumismaneere, peab ajastus olema täpne ja tase proportsionaalne, muidu riskid üldistumisega (koer seostab vale asja) ja ebaefektiivsusega (korrektsioon ei ole piisavalt mõjus ning koer tahab tegevust korrata).
Instinkt + õppimine: sama süsteem, eri kihid
Instinkt annab käitumisele suuna (mida koer “tahab” teha), õppimine määrab millal ja kui kindlalt see suund päriselus välja tuleb. Näiteks jahiinstinkt võib olla tugev, aga operantne raam võib õpetada: “jah, sa näed metslooma, aga sa jääd minuga kontakti ja liigud edasi.”
Seetõttu on “tasakaalustatud” lähenemine sisuliselt süsteemne: me ei võitle bioloogiaga, vaid paneme bioloogia tööle turvalises raamistikus.
Viited
- Tinbergen, N. (1963). On aims and methods of ethology. Zeitschrift für Tierpsychologie, 20, 410–433. https://doi.org/10.1111/j.1439-0310.1963.tb01161.x
- Tooby, J., & Cosmides, L. (1992). The psychological foundations of culture. In J. H. Barkow, L. Cosmides, & J. Tooby (Eds.), The Adapted Mind (pp. 19–136). Oxford University Press.