4 koeratreeningu vahendit, mida kõige rohkem kardetakse ja valesti mõistetakse
Koeratreeningus on mõned vahendid, mille nimetamine toob esile tugevaid emotsioone. Kõige sagedamini räägitakse neljast vahendist: ogarihm, e-rihm, puur ja suukorv.
Internetis võib nende kohta lugeda väga vastuolulisi arvamusi. Mõned peavad neid julmaks, teised kasutavad neid igapäevaselt professionaalses treeningus. Tööriista olemasolu ei määra selle kasutusviisi. Igat tööriista, nagu näiteks ka haamrit, pliiatsit või nuga on võimalik rakendada ebaefektiivselt või valesti. Meie ülesanne omanikena peab olema võimalikult hea kooselu saavutamine oma koeraga, selleks on tarvis suhtluses ning õppimises luua selgus ja ettearvatavus.
Käitumisteaduses kirjeldatakse õppimist protsessina, kus loom reageerib oma käitumise tagajärgedele ja keskkonnast tulevatele signaalidele (Skinner, 1953).
Ogarihm
Ogarihm (prong collar) on loodud nii, et surve jaotub ümber koera kaela ühtlaselt. Tavalise kaelarihma puhul koondub surve sageli ühte punkti – tavaliselt hingetorule.
Ogarihma konstruktsioon võimaldab anda lühema ja selgema signaali, mille järel surve kohe kaob. Seetõttu on paljudel juhtudel võimalik kasutada vähem jõudu kui tavalise rihmaga.
Käitumisteaduse kirjanduses rõhutatakse, et treeningu eesmärk ei ole koera võimalikult tugevalt korrigeerida, vaid anda talle selge ja arusaadav tagasiside (Lindsay, 2000).
E-rihm
Elektrooniline treeningrihm ehk e-rihm võimaldab koerale anda signaali ka siis, kui ta on omanikust kaugel. Kaasaegsetel e-rihmadel on 100 erinevat stimulatsioonitaset.
Uuringutes on leitud, et teadliku juhendamisega kasutatud e-rihmad ei põhjustanud koertel suuremat stressireaktsiooni võrreldes teiste treeningmeetoditega (Cooper et al., 2014). Siinkohal peame küsima, kas stressi on üldse võimalik vältida? Pigem peaksime koera õpetama stressireaktsioonidega toime tulema ning nendega toime tulles järgnevatel kordadel stressireaktsioonid on väiksemad või kaovad üldse.
Puur
Puur on üks kõige valesti mõistetud vahendeid. Tegelikult kasutatakse seda sageli selleks, et anda koerale võimalus magada ja puhata segamatult turvalises kohas.
Paljud käitumisspetsialistid soovitavad puuri näiteks kutsika koduõpetuses, reisimisel või taastumisel pärast operatsiooni (Overall, 2013). Puuril on käitumisõpetuse seisukohalt oluline roll. Samuti välistab puuri kasutamine koera enda rumalate vigade tõsised tagajärjed. Puuris olles ei saa koer ligi juhuslikele esemetele, prügile või ka näiteks laokile jäetud viinamarjadele või šokoloodidele, mille söömine võib lõppeda koera jaoks veterinaarikülastusega.
Suukorv
Suukorv seostatakse sageli agressiivsusega, kuid tegelikult kasutatakse seda väga paljudes olukordades lihtsalt ohutuse tagamiseks. Suukorv annab ka koerale võimaluse rohkemate ja elulisemate kogemuste saamiseks ilma, et teised inimesed või loomad oleks ohus. Suukorvi kasutades saame koertele anda võimalusi olukordade üle ise otsustada, olgu need siis kas valed otsused või õiged ning seejärel saame koerale selgemini kommunikeerida, mida me temalt soovime.
Viited
Skinner, B. F. (1953). Science and Human Behavior. Macmillan.
Lindsay, S. R. (2000). Handbook of Applied Dog Behavior and Training. Iowa State University Press.
Overall, K. L. (2013). Manual of Clinical Behavioral Medicine for Dogs and Cats. Elsevier.
Cooper, J. J. et al. (2014). The welfare consequences and efficacy of training pet dogs with remote electronic training collars. PLOS ONE.